Suhkruhaigus

Üha rohkem tuvastatakse inimestel selline haigus nagu diabeet. Kuid mis haigus see õigupoolest on ja kas diabeet tähendab igavest lõpparvet suhkruga? Alljärgnevalt on toodud mõned vastused:

 

Mis on diabeet?

Diabeet on haigus, mille puhul on inimese vere suhkrusisaldus suurenenud. Sellepärast nimetatakse seda ka suhkurtõveks või suhkruhaiguseks.

 

Kui me sööme, lagundatakse toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks (viinamarjasuhkruks) ja viiakse verre. Kui vere glükoosisisaldus suureneb, eraldab pankreas insuliinihormooni, mis aitab glükoosi keharakkudesse viia.

 

Kui inimesel on diabeet, ei liigu glükoos verest rakkudesse piisavalt hästi. See võib juhtuda seetõttu, et organism ei tooda piisavalt insuliini (1. tüüpi diabeet), või sellepärast, et organism ei suuda insuliini omandada (2. tüüpi diabeet). See tähendab, et pärast söögikorda on vere glükoosisisaldus tavalisest pikemat aega suurem. See on ohtlik, sest suurenenud glükoosi hulk veres (veresuhkur) võib aja jooksul kahjustada mitmeid organeid, nt. silmi, neere, südant ja vereringet.

 

1. tüüpi diabeeti põhjustab haige pankreas. Selle tüübi puhul ei saa inimene diabeedi tekkimise takistamiseks ise midagi teha. Enamik diabeedijuhtudest – umbes 90% – on siiski 2. tüüpi. 2. tüüpi diabeeti põhjustab meie elustiil. Ülekaal ja eelkõige meie kõhul asuv rasvakiht on 2. tüüpi diabeedi peamine põhjus, samuti on oluline osa vähesel füüsilisel liikumisel.


Diabeedist võib lugeda lisaks: http://www.diabetes.ee/


Toitumine ja diabeet

Toidu koostis on niisiis 2. tüüpi diabeeti haigestumisega suurel määral seotud. Ülekaalu vältimiseks võime süüa tervislikku, mitmekesist toitu, mis vastab iga konkreetse inimese energiavajadusele. Väherasvane, süsivesikuterikas toit takistab ülekaalu tekkimist. Tänapäeval teatakse, et paljude ülekaaluliste 2. tüüpi diabeetikute puhul aitaks diabeedi sümptomite kadumiseks 10% kaalulangusest. Viimase 20 aasta jooksul on diabeetikute erimenüü muutunud selliseks toidusedeliks, millest me kõik peaksime lähtuma.

 

Asja üks külg on 2. tüüpi diabeedi tekkimise takistamine. Teine külg on see, kuidas 1. tüüpi diabeetikud peaksid toituma, et hoida oma diabeeti võimalikult hästi kontrolli all. Palju aastaid on diabeetikutele soovitatud suhkrut täielikult vältida. Uuemad uurimused on näidanud, et diabeetikud võivad süüa 25-30 g suhkrut päevas, ilma et see mõjutaks veresuhkrut. Tuleb vaid jälgida seda, et see suhkrukogus jagataks kogu päeva peale, nii et iga söögikorra kohta tuleks maksimaalselt 5 g suhkrut.

 

5 g suhkrut on 1 teelusikatäis. Te võite seega raputada näiteks 1 tl suhkrut oma kaerahelbepudrule või määrida 1 tl mett leivale. Samuti võite te aeg-ajalt süüa tüki kooki või šokolaadi ning kasutada küpsetamisel suhkrut koos suhkruasendajatega – seda nimetatakse kombineeritud magustamiseks.


Diabeettoit

Kui suhtuda diabeeti täie tõsidusega, võib diabeet olla tegelikult maailma tervislikem haigus! Nimelt – kui ollakse diabeetik, on vaja tervislikult toituda ja palju liikuda, sest toit ja liikumine koos võimaliku insuliiniraviga aitavad liiga kõrget veresuhkrutaset alandada.

 

Diabeetikud peavad toitu väga hoolikalt valima, sest erinevad ained mõjutavad veresuhkrut väga erinevalt – ning just veresuhkru taseme reguleerimine on diabeetiku probleemiks. Seetõttu on tähtis, et diabeetik valiks oma toiduks sellised süsivesikud, mida omastatakse aeglaselt. Sellised süsivesikud leiduvad nt. rukkileivas, kaunviljades, makaronisaadustes, õuntes ja pirnides.

 

Kiudained, valgud ja rasv aitavad süsivesikute omandamist “pidurdada”. Nagu kõik teised inimesed, peavad ka diabeetikud rasva tarbimist piirama, ja seetõttu on veresuhkrutaseme tõusu “pidurdamiseks” parem süüa valke ja kiudaineid.