Terved hambad

Kuigi kõik toidud soodustavad suuõõnes bakterite levimist, “meeldivad” bakteritele kõige enam suhkrut sisaldavad süsivesikud, mida leidub muuhulgas puuviljades, suhkrus, küpsistes ja rosinates.

 

Kui bakterite ladestumist (hambakatt) ei takistata, võivad need tekitada hapet, mis kahjustab hambaemaili. Sellepärast on oluline pesta hambaid iga päev fluori sisaldava hambapastaga.

 

Kuid on ka palju teisi hambaaukude tekkimist soodustavaid asjaolusid. Alljärgnevalt mõned soovitused, kuidas oma hambaid tervetena hoida.

 

Klõpsa siia ja loe lisaks:
 

Miks tekivad hambaaugud?

Suuõõne bakterid vajavad energiat ja seetõttu lagundavad nad söögis leiduvaid toitaineid. Sellise energia ümbertöötlemise tulemusena tekivad erinevad jääkained, muuhulgas ka piimhape. Sülg viib toidujäänused minema ja neutraliseerib happe. Hea suuhügieeniga inimese puhul on happe tootmine nii väike, et sülg suudab selle neutraliseerida.

 

Asi muutub tõsiseks alles siis, kui tekib takistamatu bakterite ladestumine – seda nimetatakse katuks. Sellisel juhul tekib hapet nii palju, et sülg ei suuda seda neutraliseerida. Selle asemel neutraliseerivad happe hammaste fosfaadid ning mineraalid, mis esinevad kaltsiumina. See on esmaseks hambaaukude tekkimise põhjuseks.


Bakterid ja suhkur

Mõned hambakatus olevad bakterid elutsevad happelises keskkonnas. See tähendab, et nad eraldavad energiat suhkrust ja teistest lagundatavatest süsivesikutest, mida leidub nt. puuviljades, krõpsudes, leivas, keedukartulites ja makaronides.

 

Kui inimesel on hambakatt ja ta sööb palju suhkrut, siis võib bakterite koostis muutuda – need bakterid, mis taluvad suhkrut ja teisi lagundatavaid süsivesikuid, muundavad teisi baktereid ja selle tõttu tekib rohkem hapet.

 

Seoses happe tekkimisega langeb suus oleva happelisuse tase (pH-väärtus). Selle tulemusena kiireneb hammastes oleva kaltsiumi ja fosfaatide lagunemine. Seetõttu võib sage suhkru ja teiste lagundatavate süsivesikute tarbimine kiirendada hambaaukude teket, kuid seda vaid siis, kui inimene oma suuhügieeni eest korralikult hoolt ei kanna.

 

 

Hambaaukude tekkimise riski võib vähendada

Parim moodus hambaaukude vältimiseks on pesta hambaid põhjalikult kaks korda päevas fluori sisaldava hambapastaga. Kui te pesete hambaid, eemaldate te hammastele ladestunud bakterid ja vähendate kaariese tekkimise ohtu.

 

Fluori sisaldav hambapasta kaitseb hambaemaili ja suurendab hammaste vastupanu happerünnakule.

 

Loomulikult on oluline käia regulaarselt hambaarsti juures.


 


6 head nõuannet, kuidas vältida hambaauke

  • Puhastage hambaid põhjalikult kaks korda päevas. Õhtune hammaste pesemine on kõige tähtsam. Hoolitsege selle eest, et kõik hambavahed saaksid puhastatud. Kui tahate olla eriti põhjalik, võiksite kasutada ka hambaorke või –niiti.
  • Kasutage fluori sisaldavat hambapastat.
  • Vältige pidevat söömist. Piiratud kogus maiustusi, mida süüakse vaid paaril korral päevas, kujutab endast vaid väikest ohtu, kuid kui süüa sama kogus maiustusi pidevalt terve päeva jooksul, on see hammastele palju ohtlikum.
  • Piirake selliste toitude söömist, mis püsivad kaua suus (nt. karamell), ja hammaste külge kleepuvate toitude söömist (nt karamellid ja banaanid).
  • Närige suhkruvaba närimiskummi kohe pärast söögikorda – see puhastab hambaid.
  • Käige regulaarselt hambaarsti juures professionaalse hammaste puhastamise ja suu tervise kontrolli eesmärgil.

 

Süsivesikud ja hambad

Mõned hambakatus esinevad bakterid eraldavad energiat lagundatavatest süsivesikutest, nt. suhkrust, puuviljadest, krõpsudest, leivast, keedukartulitest ja makaronidest. Süsivesikute ümbertöötlemisel tekib suus hambaauke põhjustav hape.
Tekkinud happe kogust mõjutab nii toidu koostis kui ka süsivesikute kontsentratsioon. Happekogusest sõltub see, kui suur on oht hambaaukude tekkimiseks. Kleepuva konsistentsiga toit püsib suus kauem ja suhkur suurendab süsivesikute kontsentratsiooni süljes.

 

Seoses happe tekkimisega langeb suus oleva happelisuse tase (pH-väärtus). Selle tulemusena suureneb hammastes oleva kaltsiumi ja fosfaatide lagunemine. Seda materjali ei saa aga enam kunagi asendada. Kaltsiumi ja fosfaatide lagunemine on hambaaukude tekkimise esmaseks põhjuseks.

 

Süsivesikud mõjutavad suu happelisuse taseme (pH-väärtuse) langemist ja taastumisprotsessi kiirust erinevalt. Seepärast põhjustavad erinevad süsivesikud erinevat kaarieseohtu.

 

Mida rohkem on suu happelisuse tase langenud, seda kauem aega läheb selle taastumiseks, seega on ka kaarieseoht seda suurem. Enamasti taastub suu happelisuse tase 60 minutiga. Tegelikkuses tähendab see, et pole hea süüa või juua (välja arvatud vesi) pidevalt terve päeva jooksul. Vähendage söömist ja joomist mõnele korrale päevas, et hambad ei oleks pidevalt happerünnaku all.

 

Kõige pikemaajalisemat ja suuremat happerünnakut põhjustavateks süsivesikuteks on suhkur (sahharoos), fruktoos (puuviljasuhkur) ja glükoos (viinamarjasuhkur). Suus olevad bakterid võivad tekitada hapet ka sellistest süsivesikutest nagu laktoos (piimasuhkur) ja tärklis (komplekssüsivesik), kuid mitte sellisel määral kui teistest süsivesikutest.
 

Suhkur ja hambaaugud

Tuleks meeles pidada, et hambaaugud tekivad ka siis, kui väldite toidus sisalduva suhkru tarbimist. Hambaaugud tekivad nimelt eelkõige hammaste halvast või ebapiisavast puhastamisest. Suhkur nagu teisedki toidus leiduvad süsivesikud võib põhjustada hambaaukude tekkimist, kuid vaid siis, kui hambaid ei puhastata korralikult. Kui te ei pese hambaid regulaarselt, tekib hammastele niinimetatud takistamatu bakterite ladestumine. Bakterid eraldavad nt. suhkrust, puuviljadest, krõpsudest, leivast, keedukartulitest ja makaronidest süsivesikuid ning tekitavad halvimal juhul hambaauke. See tähendab, et hambaauke ei pruugi tekitada vaid suhkrus sisalduvad süsivesikud. “Mitte tükkigi suhkrut” ei tähenda seega “mitte ühtegi hambaauku”.

 

Lapsed ja hambad

Parim moodus hambaaukude vältimiseks on hammaste põhjalik ja regulaarne pesemine. Seepärast on oluline, et te õpetaksite oma last kaks korda päevas põhjalikult hambaid pesema. Kui õpetate talle hammaste õiget puhastamist, on tema hambad terved kogu elu jooksul.

 

Et teie lapsel oleksid terved hambad, on vaja enamat kui head nõuannet ja uut hambaharja iga 3 kuu järel. Nimelt on lapsed oma motoorika tõttu alles 12-aastaselt suutelised hambaid korralikult pesema. Seepärast on oluline, et te oleksite suuremal või vähemal määral lapse hambapesu juures ning juhataksite ja kontrolliksite teda seni, kuni ta saab 12-aastaseks.

 

Te ei tohiks anda lapsele lutipudelist mahla või piima “uinutusvahendina”, sest mahlas sisalduv naturaalne puuviljahape “sööb” hambaemaili ja jookides olev suhkur suurendab happe tekkimist, mis kahjustab hambaid lapse magamise ajal. Vältige seepärast pärast õhtust hammastepesu söömist ja joomist nii palju kui võimalik.

 

Magusad piimatooted

Suhkruga magustatud piimatooted põhjustavad vähem happeteket kui teised sama suhkrukontsentratsiooniga toidud ja joogid. See on tingitud sellest, et piimas leidub hulgaliselt toitaineid (kaltsium, fosfaadid ja valk), mis takistavad happe tekkimist.